GMO ehk geneetiliselt muundatud organism  on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide ja  loomatõugude üldnimi. On leitud piisavalt tõendeid selle kohta, et geneetiliselt muundatud toidud põhjustavad kahjulikku mõju inimestele, loomadele ja keskkonnale.

 

Suurenevast vastuseisust hoolimata, toodetakse siiski üha enam geneetiliselt muundatud toitu. Oluline on märkida, et täielikult vabaneda sellistest toitudest on nüüdseks väga keeruline. Seetõttu tuleks jälgida hoolikalt toidu päritolu ja eelistada pigem väikekaupmehi, kohalike talunikke ja nende müügikohti. Sel viisil saad kindel olla, et põllukultuurid ei ole geneetiliselt muundatud. USA-st tuleva toidu kohta tasub teada, et kui toode on kinnitatud USDA poolt orgaaniliseks, pole see geneetiliselt muundatud (või vähemalt ei tohiks olla). Siiski, veelgi parem on alustada orgaanilist aiapidamist ja kasvatada omale köögivili hoopis ise.

 

Siin on nimekiri 10-st kõige hullemast GMO toiduainest, mis tuleks eemale hoida oma toidulaualt või olla vähemalt teadlik nende ohtudest:

 

1. Mais: See pole üllatus. Kui oled vaadanud mõnda dokumentaali toidust, siis tead, et suur osa maailmas kasvatatavast maisist on geneetiliselt muundatud. Peaaegu pool kõigist farmidest USA-s, mis kasvatavad maisi biotehnoloogia gigandile Monsantole, kasvatavad geneetiliselt muundatud maisi. Suur osa sellest on mõeldud just inimtarbeks. Monsanto GMO-maisi peetakse arvukate terviseprobleemide põhjustajaks, sealhulgas ülekaal ja elundite talitushäired. 2007. aasta seisuga on Euroopa Liidu põllukultuuride sordilehte kantud ligikaudu  poolsada GM maisi sorti, mille seemet ja paljundusmaterjali võib ELi piires turustada.

 

2. Soja: Leidub tofus, sojaoaõlis, sojajahus ja paljudes teistes toodetes. Soja on muundatud tõstmaks tema herbitsiidikindlust. 2006. aasta seisuga oli 60% turul olevast sojast geneetiliselt muundatud. 2012. aastaks oli Monsantol sojaoaturul juba eriti suur haare – ca 90% sojast oli geneetiliselt muundatud vastu pidama Monsanto herbitsiidile Roundup. Soja kasvupind on viimastel aastatel laienenud eelkõige Brasiilias ja Argentiinas, kus seda kasvavatakse intensiivtehnoloogia abil monokultuurina. Transgeense soja vastu räägib fakt, et 2005. aastal suvel avaldas Itaalia uurimisrühm Manuela Malastesta, Urbino Ülikooli Histoloogia Instituudi rakubioloogia juhtimisel intrigeerivad tulemused. Eelnevate uuringute käigus tõestas uurimisrühm, et transgeense soja imendumine põhjustab hiirtel maksarakkude tuumades muutusi, mis võisid tekkida täiskasvanud loomadel väga lühikese aja jooksul. Publikatsioon näitas ka, et tagasipöördumine GMO-vaba toidu juurde tõi kaasa nende hälvete kadumise. Seega, isegi kui toidulaual on GMO-sojatooteid, siis nendest loobudes võib oma tervise heaks veel paljugi ära teha.

 

Eriti tähelepanelikuks ja ettevaatlikuks peaks lugejaid tegema asjaolu, et tänapäeval enamus loomatootjaid kasutavad söödaks odavamat GM maisi ja soja. Tarbides odavama hinnakategooria või mitte mahe liha, saame endale organismi hulgaliselt seda sama GM sööta. Parim viis kaudsest GMO tarbimisest hoiduda on süüa ulukiliha või mahedalt toodetud liha.

 

3. Suhkur: NaturalNewsi andmetel jõudis geneetiliselt muundatud suhkrupeet Ameerika turule 2009. aastal. Nagu teiste puhulgi on  herbitsiidikindlad suhkrupeedid muundatud Monsanto poolt. Monsantol on isegi kästud USDA ja kohtu poolt eemaldada illegaalselt pinnasesse pandud GMO-suhkrupeediseemned. Suhkur, mida saadakse glüfosaadikindlatelt suhkrupeetidelt, on lubatud inimestele ja loomadele tarbimiseks nii Euroopa Liidus kui Ameerika Ühendriikides.

 

4. Aspartaam: Aspartaam on mürgine lisaaine, mis kasutatakse arvukates toitudes ja jookides magustajana. Juba 1999. aastal tuvastas uurimine, et Monsanto kasutab sageli aspartaami tootmiseks oma USA tootmistehastes geneetiliselt muundatud bakterit. Seega, aspartaami peaks vältima muude põhjuste hulgas ka seetõttu, et seda toodetakse GM bakteri abil.

 

5. Raps: Geneetiliselt muundatud rapsiseemet tutvustati esimest korda 1995. aastal Kanadas. 2009. aastaks oli 90% Kanadas kasvatatud rapsist herbitsiidikindel. Euroopa Liidus on lubatud mitmed geneetiliselt muundatud rapsitaimed. Lisaks ei ole ka mingisuguseid piiranguid seoses selliste õlide impordiga ega tootmisega rapsiseemnetest. Eestis pole GMO-rapsi kasvatamine lubatud, kuigi GMO-vaba Eesti andmetel on juba tuvastatud rapsi saastumist geneetiliselt muundatud rapsiga T45. Väga oluline on asjaolu, et lisaks keskkonna saastumisele kaoks Eestis kasvava rapsi saastumise korral ära nii GMO-vabalt kasvatada tahtvate põllumeeste võimalused jätkata valitud tootmisviisiga, kui ka tarbijate vaba valik – valida GMO-vaba rapsitoodangut.Valminud rapsiseemned varisevad kergesti ja säilivad mullas ka 10 aastat, mis teeb muundrapsiga saastumise levimise väga lihtsaks ja mõjud pikaajaliseks.

 

6. Puuvill: Leidub puuvillaõlis. Puuvill pärineb Indiast ja Hiinast, kus eriti on suured riskid. Puuvilla sisse on siirdatud Bt (Bacillus thuringiensis) toksiini kodeeriv geen, mistõttu puuvill toodab enda kudedes putukatõrjevahendeid. Teadaolevalt on Bt toksiini sünteesiva kompleksi siirdamine taimedesse mõjutanud taimes geenide vahelisi toimeid. Näiteks puuvillal on langenud kiu kvaliteet. Suurimad transgeense puuvilla kasvatajad on India, USA, Hiina, Pakistan ja Austraalia.

 

7. Piim: Peale selle, et GMO võib sattuda piima loomasööda kaudu, sisaldab piim nii mõneski riigis sünteetilisi kasvuhormoone. Näiteks 1/5 kõikidest piimalehmadest Ameerikas on täis pumbatud sellistest hormoonidest. Monsanto on keelatud 27 riigis, aga mitte USA-s, mistõttu geneetiliselt toodetud kasvuhormoon (rBGH) on inimtarbelises piimas. Kasvuhormoonide eesmärgiks on tõsta lehmade tootlikkust, samas pahupooleks on loomade suurem haigestumine. Kuigi ohtu inimese tervisele väidetavalt pole tuvastatud, on õnneks Euroopa Liidus kasvuhormooni kasutamine keelatud. Seega on hea teada, et eestimaine ja Euroopa Liidust pärinev piim peab olema kasvuhormooni vaba.

 

8. Papaia: See võib tulla suure üllatusena kõigile troopiliste viljade armastajatele. GMO-papaiasid on kasvatatud Hawail juba aastast 1999. Kuigi neid ei tohi müüa Euroopa Liidus, võetakse need avasüli vastu Ameerikas ja Kanadas. Efektiivse viirus- ja kahjuritõrje võimalus on napp või puudub just arengumaades, kus mitmed taimehaigused on suurimaks probleemiks riigi (põllu)majandusele. Seetõttu on GM-papaia kasvatajad sellised Kagu-Aasia maad, kus papaia on põhiline ekspordiartikkel: Indoneesia, Malaisia, Filipiinid, Tai ja Vietnam.

 

9. ja 10. Suvikõrvits ja maguskartul: Lisaks papaiale turustatakse maailmas veel suvikõrvitsa ja maguskartuli viirusresistentseid GM-taimesorte. Euroopas ei ole lubatud Viiruskindlate suvikõrvitsate kasvatamine. USA-s kasvatatakse neid umbes 10 000 hektaril.

 

Oht, mida sellised toidu põhjustavad on üsnagi hästi teada. Paljudele on tuttav uuringud, kus GM-toidul kasvanud rottidel kiiresti suured kasvajad arenesid ja kasvajad on vaid üks vähestest ohtudest. Bt toksiin, mida kasutatakse näiteks GMO-maisis, avastati hiljuti mitme raseda ja tema lapse verest. Kuna geneetiliselt muundatud toitu tootvad firmad teevad vähe sellekohaseid uuringuid ja teste, ei tea me kindlalt, milliseid riske kujutavad endast sellised laborisloodud toidud. Ka transgeense toidu ohutust käsitleval seminaril 2005. a. oktoobris tõdes FAO (Food and Agriculture Organization) koordinaator Ezzedine Boutrif, et mitmetel juhtudel on lubatud muundkultuurid turule veendumata nende ohutuses. Seega on kõige hirmutavamad ohud võib-olla veel täiesti teadmata.

 

Kõige mõistlikum on vältida nendega kokkupuudet, kuna parem karta, kui kahetseda!

 

Huvilistele: 2006. aastast alates koguvad kaks keskkonnaorganistatsiooni – GeneWatch ja Greenpeace kõiki ametlikult dokumenteeritud saastumisjuhtumeid avalikkusele ligipääsetavasse andmebaasi (http://www.gmcontaminationregister.org/)!

 

Foto: worlddaily.ca

 

– loodustohter.ee