Image Image Image Image Image Image Image Image Image Image
Scroll to top

Top


Kiirgusinfo: 10 fakti mida iga lapsevanem peab teadma
14/12/2014

Kiirgusinfo: 10 fakti mida iga lapsevanem peab teadma

 

 

1. Lapses neeldub rohkem elektromagnetkiirgust kui täiskasvanus

 

Sama mobiili kasutamisel on keskmine ekspositsioon lapse ajus kaks korda suurem ja kolju luuüdis kümme korda suurem võrreldes täiskasvanuga.

WHO Rahvusvahelise Vähiuuringute Keskuse (IARC) monograafi saab alla laadida siit:

http://monographs.iarc.fr/ENG/Monographs/vol102/index.php

Allolev pilt näitab, kuidas juhtmevaba kiirgus tungib 5-aastase lapse ajju sügavamalt kui täiskasvanu ajju (Om Ghandi uuring raadiosagedusliku kiirguse neeldumise kohta):

10-fakti-1

 

2. USA kiirgusnormid ei kaitse lapsi

 

(sama kehtib Eesti kohta: tõlkija)

Kiirguse neeldumise standardid põhinevad 90 kg kaaluva ja 1,80 m pikkuse mehe aju mudelil, mida kutsutakse SAMiks. Wifi kiirguse normid ei kaitse 97% rahvastikust, kelle pea on väiksem kui sellel mudelil.

SAMi ja normide leidmise kohta loe pikemalt siit: http://informahealthcare.com/doi/abs/10.3109/15368378.2011.622827

 

3. Praegused kiirgusnormid põhinevad üksnes kudede kuumenemisel

Need ei võta arvesse aina kuhjuvaid uurimistulemusi, mis näitavad tõsiseid bioloogilisi mõjusid väikeste, mittetermiliste kiirgustasemete juures.

Sellised mõjud on näiteks: DNA kahjustused, unehäired, ajuaktiivsuse muutumine, vähkihaigestumuse sagenemine, rakumuutused, nahakoe muutused, spermarakkude liikuvuse ja vitaalsuse kahjustumine, kognitiivsete võimete halvenemine, mälu halvenemine ning aju-verebarjääri lagunemine.

 

 

4. Kõige haavatavamad on looted ja lapsed, kellel on immuunsüsteem ja aju arenemisjärgus

 

Väikestel kahjustustel võib olla suur mõju sel ajal, kui rakud kiiresti jagunevad. Mikrolainekiirgusel on tugevam mõju tüvirakkudele ja lastel on rohkem aktiivseid tüvirakke.

 

5. WHO vähiuuringute keskus klassiflitseeris elektromagnetkiirguse 2B kantserogeeniks

 

Selline klassifikatsioon tulenes tõestusmaterjalist, mis näitas ajukasvajate sagenemist (10 aasta jooksul) nendel, kes palju mobiili kasutavad. Palju kasutamine tähendab 30 minutit päevas. Täiskasvanutel, kes hakkasid wifi seadmeid kasutama teismeeas, on neli korda suurem risk ajukasvajate tekkeks.
Klassi 2B kantserogeenid on veel näiteks plii, dioksiin, DDT, kloroform ja etüülbenseen.

 

6. Wifi kiirgus mõjutab aju küpsemist

 

Kogunev tõestusmaterjal näitab wifi kiirguse mõju neuronite arengule noortes ajudes.

Dr. Hugh Taylor viis läbi uuringuid loodetega, mis näitasid, et wifi kiirgus raseduse ajal tõi kaasa lastel arengu- ja käitumishäired. Hiirebeebidel oli halvenenud mälu ja suurem hüperaktiivsus.

Dr. Suleyman Kaplan viis samuti läbi uuringuid, mis näitasid neuronite vähenemist hipokampuses ja väikeajus pärast wifi kiirgusega kokkupuudet. Need tulemused on ta kokku võtnud FCC-le (föderaalne kommunikatsioonikomisjon) saadetud kirjas, mida saab lugeda siit: dx.doi.org/10.1038/srep00540

Ajuuuringud näitavad ka muutunud elektrilist tegevust wifiga kokkupuute ajal. Allolevatel aju piltidel on näha suurenenud glükoosi ainevahetust aju nendes piirkondades, mis on wifi kiirgusega kokkupuutes:

10_fakti-2

 

Ainus teadaolev uuring 4G tehnoloogia kohta näitas, et kiirgus oli nii tugev, et see mõjutas aju neuronite aktiivsust MÕLEMAS ajupoolkeras. Vt siit:  www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24012322

 

7. USA jääb maha laste kaitsmisel

 

(Eesti paraku samamoodi: tõlkija)

Prantsusmaa, Belgia, Iisrael, Soome, Venemaa, India ja Euroopa Liit on võtnud meetmeid, et vähendada laste kokkupuudet wifi seadmetega – alates alla 14-aastastele lastele mobiilireklaami keelamisest kuni wifi ruuterite keelamiseni koolides.

Seni viimane riik, kes sellise ettevaatuspõhimõttega liitus, on Belgia. Alates 2014. aasta 1. märtsist on seal keelatud alla 7-aastastele lastele suunatud mobiilide müük ja reklaam ning mobiilide reklaam on keelatud televisioonis, raadios ja netis lastesaadete ajal.

Hiljuti võttis Prantsusmaa rahvusassamblee vastu seaduse keelata wifi algkoolides ja tungivalt soovitatakse kasutada kaabliga netiühendst, kuni wifi ohutus saab tõestatud.

 

8. Mitte keegi ei anna tagatisi wifi ohutuse kohta

 

USA keskkonnaameti seiskoht on, et on vaja teha rohkem uuringuid, et saada vastus ohutuse küsimusele.
Me ei tea mitte ühtegi meditsiinilist ühingut, kes kinnitaks, et kiirgus on ohutu. Kõik on hoopis seisukohal, et on vaja teha rohkem uuringuid.

Dr Sameti (WHO) sõnul tähendab IARCi klassifikatsioon, et “ohutust ei saa tagada, mis on aga väga terav probleem, arvestades et enamik maailma rahvastikust on puutunud eluaeg kokku raadiosageduslike elektromagnetväljadega.”

Mitmed WHO teadlased on nüüdseks kinnitanud, et tõendusmaterjali on juurde kogunenud ja kiirgus tuleks klassifitseerida suurema riski kategooriasse. Vt Dr. Anthony Milleri pöördumist Toronto linnanõukogus, et wifikiirgus peaks olema 2A klassis, st tõenäoliselt kantserogeenne inimesele: https://www.youtube.com/watch?v=wARxnaxrRKk

 

9. Nõrk kiirgus ei tähenda väiksemat mõju

 

Mis puutub wifikiirguse sse, siis paljud ütlevad, et wifi kiirgus on nii nõrk, et me ei peaks muretsema. Oleks see ometi tõsi!

Meie lapsed puutuvad kokku pideva nõrgal tasemel kiirgusega tundide kaupa päevas ning POLE TEHTUD MINGEID UURINGUID, et seda riski hinnata. Teadlased muretsevad rohkem kõikuva pulseeriva digitaalse signaali pärast kui kiirguse tugevuse pärast.

Lisaks wifi ruuterite kiirgusele tekitavad kiirgust klassis ka juhtmevabad seadmed. Ja mitte nii nagu mobiilide puhul, toob see kaasa kogu keha kokkupuute kiirgusega.

Kui laps asetab sülearvuti oma sülle, siis neelavad kõige rohkem kiirgust tema suguelundid. Katsed näitavad, et kiirgus põhjustab kahjustusi seemne- ja munarakkudele, seepärast võime eeldada, et kiirgus ohustab nii laste reproduktiivset tervist kui ka nende ajusid.

POLE TEHTUD ÜHTEGI UURINGUT, mis hindaks kiirgusega kokkupuute taset klassiruumis, kus on samaaegselt kasutuses 30 või rohkem kiirgavat seadet.

 

 

10. MEIE LAPSED ON OHUS.

Me saame tegutseda praegu, et seda ohtu vähendada.

 

Wifi on võimalik kantserogeen inimese jaoks.
Wifi on mikrolainekiirgus.
Mis saab siis, kui kümne aasta pärast leiab lõplikult kinnitust, et see kiirgus põhjustab vähki? 

 

Kui nii, siis on meie lapsed saanud alates sünnist tohutu palju kiirgust.

 

Mõistlike ja vastutustundlike vanematena ei tohiks me tunda end hästi, mängides oma laste tervisega vene ruletti. 

 

Miks me riskime oma laste tulevikuga?

 

 

kiirgusinfo.ee

 

 

Aitäh, et Lugesid! .
Share on Facebook0Tweet about this on TwitterShare on Google+0Share on Tumblr0Share on LinkedIn0Share on Reddit0Email this to someone