Image Image Image Image Image Image Image Image Image Image
Scroll to top

Top


Pilt Rail Balticu tulevikuperspektiividest on naeruväärne
04/02/2014

Pilt Rail Balticu tulevikuperspektiividest on naeruväärne

Kui uurida tänaseid reisirongide sõiduplaane, kuidas Balti riikidest oleks võimalik reisida Berliini, leiame palju üllatavat, mis aitab lahti mõtestada Rail Balticu gigantprojektile pandud suuri lootusi. Aga samuti ainsa eeluuringu, Briti konsultatsioonifirma AECOM, välja pakutud numbreid.

Selle viimase kohta peab muidugi lisama, et konsultant P. Constable koostatud ülevaade, mille on üle kontrollinud konsultant A. Kakulis ei pretendeerigi tõsise uurimuse tasemele. Ülevaade väidetakse olevat küll kooskõlas üldiselt tunnustatud konsultatsioonipõhimõtetega, kuid mis tahes kolmandatelt osapooltelt saadud teavet, millele AECOM-i konsultandid oma dokumendis viitavad, ei ole koostajad kontrollinud ega tõestanud. Ja laest need numbrid ilmselt võetud ongi.

 

Lätist ja Leedust saab rongiga Berliini küll, Eestist mitte

 

Päring Saksamaa, Poola, Leedu ja Läti raudteefirmadele asja selgitamiseks ei võta üle poole tunni aega. Ning igaüks võib veenduda, et kolmest Balti riigist on Eesti ainukene, kellel puudub reisirongiühendus Euroopa maailmajao südariikidega. Mõeldes kavandatavale Rail Balticu gigantprojektile, oleks siinkohal põhjust esitada päringu tulemused, nii ajalised kui ka geograafilised raamid.

 

Berliini on täna võimalik reisirongiga sõita nii Kaunasest, Vilniusest kui ka Riiast. Loomulikult ümberistumistega. Aluseks on võetud 21. jaanuari sõidugraafikud.

 

Berliin-Varssavi kiirrong väljub Saksamaalt kell 9:37 hommikul. Esimene ümberistumine on Varssavis Minski rongile, edasi Valgevene pealinnas Vilniuse rongile ja sealt samuti ümberistumisega juba Kaunasesse. Kaunases olete niimoodi reisides järgmise päeva, 22. jaanuari, hommikul kell 8:50. Puhast sõiduaega koguneb niimoodi reisides 21 tundi ja 12 minutit. Kui lisada ümberistumisteks kuluv ooteaeg, kestab reis kokku 23 tundi 13 minutit. Muidugi rahutu unega veedetud öö sinna juurde. Hea uudis on aga see, et ajavahe tõttu kaob üks tund vähemaks.

 

On võimalik sõita ka Berliinist otse Minskisse ilma Varssavi ümberistumiseta, kuid sel juhul tuleb Valgevene pealinnas oodata rongi üle seitsme tunni ja see teeb reisi palju pikemaks.

 

Ka Riiast saab Berliini Minski kaudu. Kahe pealinna vahe on 655 km ja reisirong läbib selle vahemaa 12 tunni 30 minutiga. Ei ole teab mis kiirus.

 

Mõni kiuslik bürokraat võib muidugi öelda, et Eestist saab ju sõita reisirongiga Peterburi, sealt Vilniusesse jne. Aga jätame Lissaboni kaudu Nuustakule reisimise kui ebaratsionaalse kõrvale. Lepime sellega, et Eesti on ainus Balti riik, kust praktiliselt ei ole võimalik täna reisirongiga Berliini sõita. Seega võime öelda, et meie lõunanaabrid on tasapisi nokitsenud ja siiski suutnud rahvusvahelised reisirongi liinid lahti hoida.

 

Areneb ka kahe riigi vaheline koostöö reisirongi liikluse alal. 1998. aasta veebruarini läbis Riia-Peterburi rong Valga-Võru-Petseri liini, kuid Eesti Raudtee loobus selle teenindamisest, kuna reisirong jäi väidetavalt kaubavagunitele jalgu! Nüüd pole nii seda kui teist ja raudtee lihtsalt mädaneb. Lätlased on hädaga lahendanud probleemi koostöös leedulastega. Riiast sõidab Peterburi rongi koosseis Rezekne sõlmjaama, kus vagunid haagitakse Vilnius-Peterburi rongi külge. Eelmisel nädalal kohtusid Läti ja Leedu raudtee töögrupid ning arutasid reisirongi liikluse taastamist Riia-Šiuliai liinil. Pärast seda oleks ühendus ka kahe riigi pealinnade vahel taastatud.

 

Seega näib, et samal ajal kui meie unistame helesinisest helgest tulevikust rongiga Berliini kihutada, toimetavad „jobud” leedulased ja „kuue varbaga” lätlased olemasolevate võimaluste piires oma reisirongiliiklust arendades.

 

Poola koridor

 

Uurime sõiduplaane edasi. Loomulikult tuleb siinkohal küsimus, aga kuidas saab täna Leedu piirilt edasi üle Trakiszki-Suwalki-Sokolka-Bialystoki Varssavisse. Vastus on väga lihtne, sealtkaudu Leedul ühendust Poolaga ei ole.

 

Varssavist on reisirongi ühendus Suwalki-Trakiszkiga üks kord päevas. Rong sõidab seda suhteliselt tagasihoidlikku vahemaad Suwalkini 5 tundi ja 13 minutit, pilet maksab 17 eurot. Soovitavam on siiski sõita bussiga, sest siis kulub sama maa läbimiseks 3 tundi 53 minutit! Asi selles, et Bialystoki-Grodno euroopa laiusega peatrassilt Sokolkas järsult põhja keerav elektrifitseerimata raudteeharu peab sinka vonka otsima teed hõredalt asustatud Podlaasia põlislaante ja soode vahel.

 

Lisaks jäävad teele Poola suurimad rahvuspargid ja loodusalad. Poolakad on Podlaasia looduse üle uhked ja nimetavad seda piirkonda „Poola kopsudeks”. Ei kujuta ette, mis jõud sunniks neid oma loodusväärtuste keskele hävitajalikku raudteemonstrumi rajama. Seega sõidab armas „piimarong” üks kord päevas kena looduse vahel loogeldes edasi ka 30 aasta pärast.

 

Aga praegu ongi Rail Baltic kavandatud ainult Kaunaseni, kus tuleb ümber istuda mõnele muule rongile. Täna oleks ainsaks võimaluseks üle Minski või üle Minski ja Varssavi.

 

Muidugi Vilniusest oleks võrratult otsem rekonstrueerida raudtee Grodnosse, kust muuseas kulgeb Poola suunas ka euroopa laiusega raudtee, millel peab kaks korda päevas Varssaviga ühendust Poola rongikoosseis.

 

Reisijate massid Berliini suunal

 

Juhan Partsi „piibel”, mitmel korral mainitud AECOM-i ülevaade, annab ministrile vastused kõigile küsimustele, mis seotud tulevase Rail Balticu gigantprojektiga. Minister tsiteerib igal pool suure sisendusjõuga kuute eeldust, mille tulemusena saaks nelja tunniga sõita Tallinnast Leedu-Poola piirile. Kuid miks peavad loodushuvilised, kes sõidavad tutvuma Podlaasia kaitsealade ja ürgloodusega niivõrd kiirustama? Igal juhul tasub see ära juhul, kui kiire reisirong hakkab vuhistama Kaunasesse kaheksa korda päevas, iga kahe tunni tagant, alates kella kuuest hommikul viimase rongi väljumiseni südaöösel!

 

Selleks peab ööpäevas sõitma Tallinna ja Pärnu vahel vähemalt 5000 reisijat ning Pärnu ja Riia vahel vähemalt 3500 reisijat.

 

Aga pöörame jälle pilgu sõiduplaanidele. Minski läbivad Berliinist Moskvasse suunduvad rongid. Mõnel päeval väljub Berliinist Moskvasse kolm, mõnel kaks rongi. Varssavi suunas stardib Berliinist iga päev kolm reisirongirongi, millest kõige kiirem katab selle vahemaa 5 tunni ja 28 minutiga.

 

Vaatame aga näiteks Berliinist Rooma suunduvaid reisironge. See on hea võrdlus, sest vahemaa ehk 1500 km on sama, mis praeguste kavade kohaselt Berliinist Tallinna. Rooma väljub iga päev kolm rongi ja reis kestab 18-20 tundi. Halvad on need võrdlused loomulikult selletõttu, et meie hõredalt asustatud piirkonda koos Euroopa mõistes pisikeste linakestega ei saa ülal toodud liinide juures elava rahvastiku näitajatega kõrvutada.

 

Pilk kaardile, väike tutvus reisirongide sõidugraafikutega ning on absoluutselt selge, et meile tänaseks maalitud pilt Rail Balticu tulevikuperspektiividest oleks absoluutselt naeruväärne, kui ta ei oleks nii kurb. Tänase olukorra ja otsustajate puhul on küll tõenäoline, et realistliku ja asjatundliku suhtumise tekkimiseta näeme Euroopa toetusraha raudtee korrastamiseks ja ühenduste loomiseks kui oma kõrvu.

Toomas Kümmel, geograaf

 

Veidi ka AECOMi uuringust (õigemini ülevaatest) ja üldplaneeringust “Eesti 2030+”:
“AECOMi ülevaate koostas selle konsultatsioonitöö projektijuhi abi P. Constable ja kontrollis A. Kakulis.
Kõik! Tegu on kahe mehe referaadiga, mille alusel …tahetakse meil kulutada miljard eurot!
Pärnu trass otsustati ära tegelikult ammu enne AECOMi ülevaadet. Ilma igasuguste vähegi tõsiselt võetavate uuringuteta, trassi mõjutsooni jäävaid kogukondi vähimalgi määral kaasamata.
Harju maavanem Ülle Rajasalu püüab küll eksitavalt väita, et trassi valik on otsustatud üldplaneeringu “Eesti 2030+” käigus, kus kõik asjasthuvitatud said arutelus osaleda.
Kahjuks pole see tõsi. Nimetatud dokumendis ei ole otsesõnu Tallinna–Pärnu–Ikla raudteed mainitud. Planeeringu arutelus osalejate kohta puuduvad samuti andmed. Teada on vaid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande arutelu.
Seal osales 2011. aasta jõulu eel 21. detsembril 10(!) inimest. Nii aeti asju ja sarnast liini jätkatakse.”

Foto: www.economist.com

 

delfi.ee

Aitäh, et Lugesid! .
Share on Facebook0Tweet about this on TwitterShare on Google+13Share on Tumblr0Share on LinkedIn0Share on Reddit0Email this to someone