VAKTSIINITERROR EHK UUE AJA KATK
Tundub, et küsimus, kuidas vaktsineerimissurvega ja nakkushaigustega paremini toime tulla, on tekkinud paljudel inimestel, kes vähegi meditsiinisüsteemiga kokku puutuvad. Pakun mõned loogilised ja loodetavasti sisemist rahu kasvatavad mõttekäigud, mis võiks suunata esmalt eneseusalduse ja hirmust vabanemiseni, et vajadusel osata ka erinevaid ravivõimalusi leida ja kasutada.
Alustame üldisest – elu ongi üks pidev risk. Lugematul hulgal spermatosoide riskib eluga, kõik selleks, et saaks sündida üks inimelu. Elus inimese iga hingetõmme on riskiga seotud, alati on miski kaalul. Kui hingad liiga kiiresti, kogud pinget, kui jood liiga vähe vett riskid isegi südameseiskumisega. Ent, me ei pea võtma riske, mida keegi väljastpoolt peale surub, lihtsalt sellepärast, et sel teisel on kas vaja vaktsineerimiskava täita, või et ta tõesti usubki, et paremini ei saagi. Vaktsineerimisloogika on umbes sama, kui lõigata inimestel kohe algusest peale aju välja, sest on teaduslikult tõestatud, et selle kasutamisega võib tekkida probleeme. Või siis, nagu kasutada ühe sääse tabamiseks tuumapommi, mis hävitab kõik muu, peale kujuteldava sääse.
1. Vaktsineerimisest saadav reaalne kaitse on umbes sama olematu, kui teid survestava meditsiinitöötaja isiklik hoolimine ja hilisem vastutus. Kogu vaev ja valu, mis vaktsiinide kõrvalmõjude ja tüsistustega kaasneb, on aga reaalsem, kui oht nendesse haigustesse üldse nakatuda, mille vastu vaktsiinid tehakse. Juba üksnes tõenäosusteooria ei eelista üht suvalist inimest sedavõrd, et teda tabaks juba lapse-eas kõik nakkushaigused, mis maailmas olemas on. Samas leidub alati neid, kes ei nakatu nagunii, olgu nad vaktsineeritud või mitte.
2. Tehes kõik vaktsiinid, satub keha loomulik kaitsevõime ebaloomuliku rünnaku alla, kus korraga tuleb tegeleda lisaks muule saastale, mida vaktsiinid sisaldavad, ka kõigi nõrgestatud viirustega ühekorraga. Kusjuures erinevates kehades käituvad kõik viirused ja bakterid erinevalt ja nii juhtub ka vaktsiinidega. Mõni nakatubki ainult vaktsiini tõttu ja võtab sellega vabatahtlikult või vanema valikul vastu haiguse ja selle kahjustused, mida ta elu jooksul poleks ilma vakstiinita iialgi saanud. Vaktsineerimata keha võib muidugi ka erinevate viirustega nakatuda, kuid tema enda kaitsevõime on selleks hetkeks kunstlikult rikkumata ning sellevõrra hoopis tõhusam.
3. Mõtelge loogiliselt: vaktsiin on üks väheseid tooteid, mis ongi loodud kõigile müümiseks. See on eelkõige toores äri. Ja mis te arvate, miks on just lapsed peamiseks sihtgrupiks valitud? Sest nemad ei saa ise enda eest seista ega vaktsineerimisjärgsete tüsistuste ja valu pärast kedagi vastutusele võtta. Vanemad võivad oma lapsi kannatamas näha, kuid neile saab vastav spetsialist alati ütelda, et nad on millestki valesti aru saanud ning tegelikult on asi milleski muus. Tegelikult on vaktsineerimist teostav tüüp rolli poolest kõigest marionett, kes on oma süsteemis kohustatud tegema seda, mida temalt oodatakse. Mina või Sina võime elult tahta midagi muud ja teha oma valikud ise. Pealegi, me elame ajal, kus tegelikult leidub kõigele mõistlik lahendus ning lisaks on ka tõhus loodusravi kättesaadav.
4. Statistika sellest, kuidas praegused vaktsiinid päästavad elusid, on umbes samasugune konstruktsioon, kui väita nt, et juba 100 miljonit inimest on sellepärast ellu jäänud, et nad on igal teisipäeval kell 4 kodus püsinud. Ja kui üks neist inimestest siis ühel suvalisel kolmapäeval ikkagi nina välja pistab ja jääb auto alla, millise statistika arvele see surm siis kirjutada tuleks? Või mis üldse saaks absoluutse kindlusega tagada elu ja tervise, sellist asja ei ole ju olemaski. Mõni sööb seapekki ja valget saia ja elab ikkagi kauem, kui teine, kes teeb tervisesporti ja toitub tervislikult. Paikapidavast tervisestatistikast saaks rääkida üksnes juhul, kui meil oleks sõltumatud uurijad ja teatud hulk identseid uuritavaid, kelle organismid oleks igas mõttes identsed. Sama on vaktsiinidega ka, nendega seotud ametlikku statistikat näidatakse just sellisena, nagu parasjagu vaja on. Vaktsiinide nö kaitsev toime on erinevatel andmetel isegi oluliselt vähema ajaga, kui kümne aastaga lahtunud, kuid ometi püütakse väita, et just vaktsiinid kaitsevad igas eas inimesi. Ent nii ohututeks ei julge isegi tootjad ise oma toodet reklaamida, et teha ülemaailme lauskampaania – tule kogu perega (või palju sellest veel pärast eelmisi vaktsineerimisi järel on) ja lase hiljemalt iga 10 aasta tagant uus süst teha. Sellise programmiga kahaneks ravimiturg ilmselt liiga ruttu olematuks, kuna ellujäänutel kaoks usaldus ja surnutele ei saaks enam nagunii midagi müüa.
5. Viirused ise arenevad kiiremini, kui vaktsiinid. Viirused viivad ennast eluspüsimiseks keskkonnatingumustega vastavusse, vaktsiinid jõuavad aga inimorganismi sellistena, nagu nende koostis aastaid tagasi loodi. Kui nt seagripivakstiini müüa taheti, oli mõjutustaktika kandev sõnum, et ilma süstita on kõik ohus. Ja kui suurem nakatumistelaine möödus, tõdeti avalikult, et vaktsiin tõi loodetud kaitsevõime asemel hoopis narkolepsia ja muud kõrvalmõjud. Looduslikest tõhusatest vahenditest mainiti nt ingverit alles siis, kui vale vaktsiini tõhususest ja ohutusest oli haledalt läbikukkunud.
6. Vaktsiinide pooldajad räägivad tihtipeale ka epideemiatest, mille lõpp püütakse kirjutada vaktsiinide arvele. Varjates tõsiasja, et ajalooliselt laastamistööd teinud epideemiad olid vaktsiinide loomise hetkeks juba ise suurema osa nõrgemast geneetikast hävitanud ning vaktsiinid vaid võimendasid looduslikku valikut. Juba puhtloogiliselt saab kunagiste epideemiate taandumise taga olla eelkõige sotsiaalmajanduslike tingimuste paranemine, mis tõi kaasa mitmekülgsema toidu ja arstiabi kättesaadavuse ning paremad hügieenitingimused.
7. Püütakse väita, et just tänu vaktsiinidele on vastavate nakkushaiguste levik kontrolli alla saadud. Jah, täpselt seda viiruse- või bakteritüve, mis 200 aastat tagasi levis, kindlasti enam samas ulatuses ei ole, aga mitte vaktsiinide tõttu, vaid mh loomuliku evolutsiooniprotsessi tõttu. Vaktsiinide tõttu on meil aga hoopis hulk uusi, spetsiaalselt praeguse vaktsiini tingimustes ellujäämiseks kohastunud viiruseid ja baktereid, millest osa püsib elujõulisena ainult tänu sellele, et neid laboritingimustes üha uutesse vaktsiinidesse lisamiseks kasvatakse. Nende kasvumaterjal ei ole muidugi suhkrulahus või helge päikesevalgus, vaid elusrakud nt aborditud loodetest.
8. Levinud hurjutamine on ka see, et kui ei vaktsineeri, sead teised ohtu. Kui need teised on vaktsineeritud, siis kannavad nemad ise juba nõrgestatud viirust edasi, ega kujuta ettegi kui suur oht see on. Pole võimatu, et üks vaktsineeritu nakatub ainult vaktsiini enda tõttu ja nakatab omakorda teist vakstineeritut, kes siis keda ohtu pani, kui kõik arvasid, et vaktsiin ongi lahendus? Seega, tuleb kuulata eelkõige enda sisetunnet ja küsida endalt, millist ohtu kujutab endast vaktsineerimine, mitte selle tegemata jätmine. Ja kes vähegi laiemalt mõtelda suudab ning ennast ja maailma ka füüsilisest aspektist laiemalt tajub, võiks mõtelda ka sellele, missugune on see tegelik süstelahusesse kodeeritud sõnum, mis mõjutab enamat kui üksnes füüsilist keha. Minu meelest on vaktsiinid nüristav vägivald, mille tuhmistavat ning edasistele sõltuvustele pinnast rajavat toimeti ei tohiks samuti alahinnata. Ehk lihtsustatult, kui keha saab kohe peale sündi süstelahusega sõnumi, et sul pole vaja ise mõtelda, sinu eest mõteldakse, siis kuidas hing sellele reageerida võiks? Segaduse, allasurutuse, ängi ning nõutu küsimusega, milleks mulle see mürk, kui ma seda ju ometi ei vaja? Ja mis sellele järgneb? Järgmine süst ja taas tagasilangus kõigis meeltes. Sellest hävitavast sekkumisest toibuvad täielikult vaid vähesed, enamusele jääbki sisse nö programm, mis hakkab ka edaspidi selget mõtlemist takistama, suunates ebamugavuse ja hirmu puhul järgmiste põgenemist võimaldavate mürkide juurde, nagu alkohol, juhmistava mõjuga toidud ja muud meelemürgid.
9. Vaktsiin ei ole see, mida see propageerijate poolt väidetakse olevat. Põhiküsimus ehk oht, mida vaktsiiniga püütakse ära hoida on üks või teine nakkushaigus või infektsioon. Need ei ole midagi ülimuslikku võrreldes teiste haigustega ei ohtlikkuse ega ravivõimaluste poolest. Iga nakkuse ja haiguse ravis on tervenemiseks lisaks tugevale tahtejõule olulised 3 komponenti: õige ajastus, individuaalne lähenemine ja optimaalne sekkumine. Vaktsineerides vastsündinut B-hepatiidi vastu ei arvestata neist ühegagi, aga samas kaup ju müüja poolt õiglane – vakstiini eesmärk ei olegi tervenemine või ravi. See on hirmupõhine toode, mis müüb kõige paremini väheste teadmiste ja hirmuga manipuleerituse tingimustes.
10. Vaadakem vaktsiinide tootmist kui mis tahes kauba tootmist. Selles on kolossaalsed vahed laiatarbeturul parasjagu müüdava kauba ja tootearenduses olevate tulevikuprojektide vahel. Eriti just selles osas, missugust infot valdavad need, kes püüavad hetkel enda müüdavast tootest paremat luua. Nad teavad hästi, et hetketootel on palju vigu, aga nad ei ütle seda neile, kes peaksid arvama, et hetketoode ongi parim, mis olla saab. Ehk teisisõnu, vaktsiinitööstus areneb edasi, kuid mis peamine, ka inimeste tervisest siiralt huvitatud teadlased töötavad pidevalt uute lahenduste kallal. Seepärast, ei ole ka otsest põhjust välistada vaktsiinide vajalikkust ja otstarvet iseenesest. Sest tulevikus on vaktsiin hoopis midagi muud, kui täna, ilmestades praeguste vakstiinide ohtlikkust ja absurdseid vastuolusid veelgi selgemalt.
Lõpetuseks väike soovitus juhuks, kui vaielda pole mõtet aga vakstsineerimispakkumist vägisi heaks pidada ka ei saa. Ütelge neile lihtsalt: tehke paremad vaktsiinid, siis räägime edasi.
– oledsakunagielanud.blogspot.com