Image Image Image Image Image Image Image Image Image Image
Scroll to top

Top


Kallase afäär
04/03/2014

Kallase afäär

2009. a. ilmus Virkko Lepassalu raamat „Kallase afäär“ milles käsitletakse Eesti Panga ja Põhja-Eesti Panga koostööd 10 miljoni dollari kadumises aastatel 1993–94. Seda  lugu pole kunagi täielikult avalikustatud, ja üks selle peategelane, Eesti Panga nõunik Urmas Kaju on intervjuus öelnud‚ et „absoluutset tõde teab ainult Jumal“.

 

Autori andmetel on selles loos palju tegelasi – Eesti Pangast Siim Kallas, Vahur Kraft ja Urmas Kaju; Põhja-Eesti Pangast Peeter Vähi ja Aare Tomson; Eesti-poolne tehingu korraldaja Abram Sher (Viru Abram); Itaalia-poolsed korraldajad Vito Schiralli, Mario Bertelli, Silvio Berlusconi (kelleni olevat jõudnud osa $10 miljonist tema partei loomise toetusrahana); Shveitsi Pank, Shveitsi politsei, Eesti Interpol, New York Federal Reserve, Ühispank, vene maffia jpt.

 

Siim Kallase karjäär

 

Enne, kui Lepassalu asub lahkama $10 miljoni kadumisega seonduvat, tutvustab ta Siim Kallase karjääri alates 1970. aastate algusest, mil viimane astus Tartu Ülikooli rahanduse ja krediidi eriala õppima. Samal ajal sai temast Tartu Riikliku Ülikooli komsomolikomitee liige ning seejärel ülikooli kommunistliku noorsooühingu büroo liige, kus, nagu nähtub arhiividokumentidest, oli ta ülesandeks „ideoloogiline töö, propaganda ja agitatsioonitöö juhtimine“. [Lepassalu meenutab, et just samal ajal esitas Tartu Ülikooli keemik Jüri Kukk avalduse komparteist väljaastumiseks.] Eesrindliku ja ideoloogiliselt „õige“ üliõpilase Siim Kallase pingutusi kroonis Lepassalu sõnul edu: 1971. a. esitas ülikooli komsomolibüroo ta kompartei saadikukandidaadiks. Siim Kallas kuulus komparteisse 18 aastat – 1972-1990.

 

Ka tema kompartei karjäär ei kulgenud skandaalideta. Aastatel 1979–86, mil Kallas oli Moskvale alluva ENSV Hoiukassade Peavalitsuse juhataja, läksid rublades summad kaduma „surnud hingede“ arvetelt. Kuigi Kallas ei läinud kohtu ette, juhtus see mõnede tema alluvatega, ja nagu alati, jäid mitmed küsimärgid õhku rippuma.

 

26. septembril 1987 tulid Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Titma ajalehes Edasi välja majandusprogrammi ideega luua isemajandav Eesti ehk IME Eesti NSV iseseisvaks majandamiseks ja majanduslikuks iseseisvuseks N. Liidu koosseisus. Seda siis ajal, mil Eesti patrioodid nagu Trivimi Velliste jt. astusid julgelt välja iseseisva Eesti eest.

 

Kuidas kadusid $10 miljonit?

 

Lepassalu kirjutab, et 10 miljoni dollari kadumise aluseks 1993. aastal oli maailmas ülilevinud petturlusvorm, millest Eesti pangandusjuhid olid ka teadlikud. 1990ndatel, globaalse finantssüsteemi ajastul, võisid investorid tulla ühest ilma otsast teise, pakkudes lihtsameelsetele müüa sisuliselt väärtusetuid väärtpabereid (pangatähed või -tagatised, krediitkirjad, kindlustusgarantiid vmt.).

 

Eesti Pank eesotsas Siim Kallasega otsustas hoiatustest hoolimata seda pangandussulide süsteemi katsetada, et saada kiiret ja suurt kasumit oma investeeringutest.

 

Selle eesmärgi saavutamise afääri määras Kallas juhtima oma nõuniku Urmas Kaju, kes töötas koos Abram Sheri ja Põhja-Eesti Pangaga. Lõplik tehing pandi kokku novembris 1993 Shveitsis Vito Schiralliga – rahaga, mida Siim Kallas kindlustas Eesti Panga New York Federal Reserve Panga hoiustega.

 

Detsembris tegi Schiralli $2-miljonilise tagasimakse Põhja-Eesti Panka, et näidata, kui hästi investeerimisskeem toimib, ja maksis samal ajal pool miljonit dollarit Sherile. 1994. a. algul, enne kui raha oli kadunud Schiralli arvelt, võttis Shveitsi politsei ta kinni ja teatas Eesti Interpolile, et itaallasel on kahtlaseid investeeringuid. Eesti Pank oli aga igati rahul kõnealuse ettevõtmisega.

 

Kui novembris 1994 selgus, et tagasimaksmise tähtpäevaks raha enam ei olnud, algas selle loo tõeline, igakülgne peitmine ja jutt 10 miljoni kadumisest muutus üha udusemaks. See jäigi peidetuks ja muutus üha udusemaks, kuni Aare Tomson, Põhja-Eesti Panga andmetöötlusosakonna juhataja tõi selle päevavalgele. Alles 1997. a. jaanuaris avastati Riigikogus, et 10 miljonit dollarit oli Eesti Pangast kaduma läinud.

 

Aare Tomson mõrvati 11. jaanuaril 1996. Pole teada, kas selle $10 miljoni kadumise avaldamise või veelgi suurema, Moskvas asuva VEBi panga $47 miljoni kaotatud raha pärast. See skeem sai samuti alguse 1993 a., kui Siim Kallas oli Eesti Panga president. Aare Tomsoni tapmine on siiani ’pime’ juhtum.

 

Lepassalu ütleb, et „vettpidav selgitus raha kadumise kohta puudub siiani”.

 

Raha tagasisaamise lootusetus, intriigid ja varjamine jätavad mulje, et kommunistlikus Nõukogude Eestis koolitatud ENSV karjeristide ainsaks huviks oli ebaeetiline ja vastutustundetu oma taskute täitmine.

 

Lepassalu toob raamatus esile lisaks Silvio Berlusconi partei Forza Italia toetamisele, kuhu osa $10 miljonist kadus, ka kuritegeliku itaalia P2 vabamüürlaste loozhi, kus peale eriuurimist mitte ühegi liikme vastu kriminaalsüüdistust ei tõstetud. Siim Kallas pani 1994. a. Eesti 50-kroonisele rahatähele oma allkirjaga vabamüürlaste kõikenägeva silma. Kas äkki see aitas kaasa tema vabastamisele kõikidest kriminaalsüüdistusest 18. oktoobril 2000? Siim Kallase ja Urmas Kaju vastu oli tõstetud mitmeid süüdistusi pangandusseaduste rikkumises ja informatsiooni tagasihoidmises. Kohtuprotsess kestis 3 aastat, aga mitte keegi juhtivas riigiametis ei soovinud viia riigiseaduste kaitsmist lõpuni. Kuigi Kallas lõpuks pääses süüdistusest, leiab Lepassalu, et isegi selle kuriteo avastamine oli võit.

 

Terve see lugu on väga kurb ja näitab, kuidas taasiseseisvunud Eestis leidsid aset intriigid ja kahtlased tehingud, mida isegi kohtuprotsesside käigus ei suudetud lahendada.

 

Et Eesti Panga president käitus lohakalt ja vastutustundetult Eesti maksumaksjate rahadega, ei vasta kuidagi tema positsioonile. Raha tagasinõudmine on veelgi ebamugavam nüüd seetõttu, et Itaalia peaminister Silvio Berlusconi on Siim Kallase ülemuse, Euroopa Komisjoni presidendi, endise kommunisti José Manuel Barroso üks toetajatest.

 

Virkko Lepassalu raamat on tähtis, sest see valgustab eesti kompartei koolitatud juhtide mõtteviisi. Lepassalu raamatus leidub ka mitmete tähtsate allkirjastatud dokumentide koopiaid, mis puudutavad kõnealuse summa kadumist, ehkki mitte kõik dokumendid pole kättesaadavad. Raamatus oleks paiguti võinud olla rohkem viiteid, Lepassalu mainib allikaid kohe tekstis.

 

Kui kellelgi on huvi raamatu vastu, peaks seda küsima Estore’ist Eesti Majast või laenutama Tartu College’i raamatukogust.

 

Käesolevat artiklit on sobiv lõpetada hr. Lepassalu raamatu pühendusega: „Pühendatud nendele endistele ja praegustele Eesti politseinikele, kes suutnud enda ees ausaks jääda – vaatamata kõigele.“

eesti.ca/virkko-lepassalu-kallase-afaar

 

 

 

Siim Kallas ja Eesti Panga 32 miljoni dollari suurune petukiri

 

Riigikogu VEB-fondi komisjon keskendub Eesti Pangast 5. aprillil 1995. aastal Moskvasse Vnešekonombanki (VEB) saadetud petukirja tagamaade uurimisele. Selle kirjaga esitati tundmatu taustaga Vene firmale TSL International nõue 32 miljonit dollarit ehkki samal ajal oli VEB-fondi nõuete registris ettevõtte nõudeks märgitud nullina. See summa kattus Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga nõuete suurusega. Petukirjast algas hämar skeem, mis kulmineerus selle summa kadumisega VEB-i külmutatud korrespondentkontodelt ehk Eesti ettevõtete raha haihtumisega.

Siim Kallas on järjekindlalt püüdnud väita, et teda petukirja Moskvasse saatmise ajal Eesti Pangaga enam midagi ei sidunud. On tõsi, et petukirjale kirjutas alla tollane keskpanga asepresident Vahur Kraft kui „Eesti Panga presidendi kohusetäitja.” Tundub, et Kraftist püütaksegi teha patuoinast. Kuid kas see kõik ikka on nii?

 

 

Kallas hämab

 

Siim Kallase lahkumine 1995. aasta kevadel Eesti Panga presidendi toolilt Toompeale Riigikogusse ei olegi sugugi nii selge ja kuupäevaliselt ühemõtteline. Nagu Kallase puhul tihti juhtub, vassib ta kõige lihtsamates detailides, mille õigsust on lihtne kontrollida. Toome siinkohal vaid ühe Kallase pealiskaudset suhtumist iseloomustava näite.

 

Näiteks teatas Kallas oma pressiesindaja kaudu, et ta lahkus Eesti Panga presidendi ametist juba märtsis 1995, kurikuulus petukiri 32 miljoni dollari varastamiseks saadeti keskpangast Moskvasse Välismajandupanka aga aprilli algul.

 

Kallase pressiesindaja sõnul oli ta 11. märtsil ametis juba Riigikogus. Tegelikkuses kogunes Riigikogu VIII koosseis oma esimesele istungile 21. märtsil. Kust võttis Kallas oma pressiesindaja kaudu vale kuupäeva? Kas inimlik eksimus? Suure tõenäosusega mitte. Täpselt sama kuupäevaline viga on kahjuks Wikipedia vastava märksõna lehel! Seega tasub Kallase nõunikel alati andmed igaks juhuks üle kontrollida!

 

Kallas on meediale sellest perioodist rääkides väitnud:

“Mul ei ole eriti midagi lisada sellele, mis on välja öeldud. Mul ei ole lihtsalt midagi lisada. Ma ei kurda oma mälu üle, aga need sündmused läksid omal ajal minust mööda.” (ETV, Aktuaalne Kaamera; Delfi, 19.1.2013)

 

“Otseselt minu isikuga seoses selgitan veel kord, et pärast pangakriisi lahendamist kaotasin VEB-fondi ja tema tegevuse korraldamise vastu aktiivse huvi, sest mulle oli üheselt selgeks saanud, et me midagi Vnešekonompangast kätte ei saa. Seetõttu ei tegelenud ega tea ma midagi ka selleteemalisest kirjavahetusest. Mul puudub teave ka hilisema perioodi kohta, et saaksin arvamust avaldada minu Eesti Pangast lahkumise järel teiste isikute poolt allkirjastatud ja Eesti Panga nimel väljastatud dokumentide jm kohta.” (Siim Kallas: mälust, usaldusest ja panganduse ajaloost. – Postimees, 25.1.2013)

 

Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ütles, et lahkus Eesti Pangast juba märtsis 1995. Skandaalne keskpanga kiri valeandmetega allkirjastati aga sama aasta aprillis. „11. märtsist olin ametis Riigikogus,” teatas Kallas oma pressiesindaja vahendusel. „Kogu kirjaga seonduvale, mis juba Eesti Panga auditis välja on toodud, ei oska ma midagi lisada. Tegu on siiski 20 aastat tagasi toimunud sündmustega.” (Postimees. E24. Majandus, 16.1.2013)

 

“Ja ma lisaksin, et põhjalike täpsustuste järel on nüüd ka see kindlaks tehtud, et mina andsin lahkumisavalduse Eesti Pangast 7. märtsil, kuu enne teie poolt nimetatud kirja viseerimist.” (Eesti Päevaleht, intervjuu Siim Kallasega, 1.2.2013)

 

 

Kuidas tegelikult oli?

 

Kõik Kallase toodud väited on sulaselge vale. Et seda näha, käime kronoloogilises järjekorras läbi 1995. aasta meid huvitavad sündmused.

 

30.1.1995 – kiri VEB-ist Eesti Panka, kus küsiti andmeid Vene residentide kohta, kelle valuuta jäi Eesti pankade külmutatud kontodele.

 

5.3.1995 – toimusid Riigikogu valimised. Valimisringkonnas nr 1 kandideerinud Siim Kallas kogus Reformierakonna nimekirjas 10 459 häält ja osutus valituks.

 

7.3.1995 – Riigikogu VII koosseis pidas viimase istungi.

 

21.3.1995 – kogunes Riigikogu VIII koosseis.

 

24.3.1995 – Tiit Vähi tegi Keskerakonnale ettepaneku osaleda valitsuses, KMÜ läbirääkimised Reformierakonnaga ja läbirääkimised nn väikese koalitsiooni moodustamiseks olid nurjunud, Siim Kallas peaministri kohast ilma.

 

27.3.1995 – Riigikogu istungi päevakorrapunktis „Vaba mikrofon” võtab sõna Ando Leps: „Lugupeetud juhatus! Lugupeetud kolleegid! Ma tulin siia kõnepulti, et teatada ebamäärasest olukorrast, mis on seotud ühe Riigikogu liikmega. Jutt on härra Siim Kallasest. Meile on kätte antud Riigikogu juhatuse 1995. aasta 22. märtsi otsus, mis kannab Riigikogu esimehe härra Toomas Savi allkirja. Selle otsusega on registreeritud fraktsioon Reformierakond, mille esimees on härra Siim Kallas. Samal ajal me teame, et härra Siim Kallas on ka Eesti Panga president. Niisugune olukord on täiesti lubamatu. Riigikogu esimees härra Toomas Savi on teadlikult rikkunud põhiseadust, mille § 63 1. lõige ütleb sõnaselgelt, et Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigipanga presidendi amet aga on riigiamet. Ma loodan, et härra Toomas Savi teeb kõige lähemal ajal lõpu sellisele ebamäärasele ja põhiseadusega vastuolus olevale olukorrale. Tänan!”

 

28.3.1995 – Ando Leps esitab arupärimise ka õiguskantslerile: „Ma esitan arupärimise Eesti Vabariigi õiguskantslerile. Esimene küsimus. Kas on rikutud põhiseaduse § 63 juhul, kui Riigikogu liikme kohustuste täitmisele asumisel jätkatakse tööd riigiametis, näiteks Eesti Panga presidendina? Riigikogu töökorra seaduse § 7 kohaselt kuulub Eesti Panga president nende ametiisikute hulka, kelle nimetab Riigikogu, Vabariigi President või Vabariigi Valitsus.

 

Teine küsimus. Kui põhiseadust on rikutud eespool toodud juhtumil, siis millised on säärase rikkumise õiguslikud ja muud tagajärjed? Kuidas põhiseaduse rikkumise eest vastutab: a) Riigikogu liige, b) ametiisik muus riigiametis?”

 

1.4.1995 – Vähi ja Savisaar kirjutasid alla koalitsioonileppele.

 

5.4.1995 – Riigikogu andis Tiit Vähile volituse valitsuse moodustamiseks.

 

5.4.1995 – EP vastus VEB-ile koos TSL International olematu nõudega 32,3 miljonit dollarit, mis ühtis Eesti Panga ja Vabariigi Valitsuse nõuete suurusega.

 

12.4.1995 – president Lennart Meri kinnitas uue valitsuse koosseisu eesotsas peaminister Tiit Vähiga.

 

17.4.1995 – uus valitsus andis ametivande.

 

18.4.1995 – Eesti Panga nõukogu otsustas teha Eesti Vabariigi presidendile Lennart Merile ettepaneku rahuldada Siim Kallase avaldus 20. märtsist 1995 tema vabastamise kohta Eesti panga presidendi ametikohalt seoses valimisega Riigikogu liikmeks.

 

19.4.1995 – Vabariigi presidendi otsus Siim Kallase ametist vabastamise kohta. Eesti Panga nõukogu 18. aprilli ettepaneku alusel vabastas Eesti Vabariigi president Lennart Meri oma 19. aprilli otsusega Siim Kallase Eesti panga presidendi ametist alates 21. märtsist 1995.

 

24.4.1995 – Eesti Panga nõukogu otsustas teha eesti Vabariigi presidendile Lennart Merile ettepaneku nimetada Eesti Panga presidendiks panga senine asepresident Vahur Kraft.

 

24.4.1995 – Riigikogu istungi infotunnis vastas õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli rahvasaadik Ando Lepsi arupärimisele: (…) „Mis puutub arupärimises esitatud konkreetsesse näitesse Eesti Panga presidendi kohta, siis Eesti Panga Nõukogult saabunud informatsiooni kohaselt on Eesti Panga president Siim Kallas juba 7. märtsil käesoleval aastal esitanud avalduse ametist vabastamiseks. 21. märtsil k.a pandi Eesti Panga käskkirjaga nr 28-p Eesti Panga presidendi kohustuste täitmine asepresident Vahur Kraftile, st päevast, millal härra Kallas andis ametivande ja asus Riigikogu liikme ülesannetesse.

 

Eesti Panga Nõukogu kinnitas 28. märtsil selle käskkirja ja otsustas edastada Siim Kallase 7. märtsi avalduse Eesti Vabariigi presidendile. 18. aprillil tegi Eesti Panga Nõukogu Vabariigi Presidendile ettepaneku vabastada Siim Kallas Eesti Panga presidendi ametist. Olgu kõrvalmärkusena öeldud, et Eesti Panga presidendi ametist vabastamise korda ei sätesta ükski õigusakt.

 

Edastades Eesti Panga presidendi lahkumisavalduse Vabariigi Presidendile, toetus Eesti Panga Nõukogu analoogiale tema ametisse nimetamisega. Selline talitlusviis oli antud olukorras põhjendatud. Käesoleva juhu lahendus ei võta aga ära vajadust teha seadustes vastavad korrektiivid selle lünga kõrvaldamiseks. Vabariigi Presidendil on selle küsimuse otsustamiseks vastavalt avalduste vastamise seadusele aega üks kuu. Teatavasti vabastati Siim Kallas Eesti Panga presidendi ülesannetest Vabariigi Presidendi 18. aprilli otsusega nr 536 tagasiulatuvalt 19. märtsist 1995.”

 

Leps esitas õiguskantslerile täiendava küsimuse, miks ei kutsutud Eesti Panga nõukogu varem kokku, et Siim Kallase lahkumist keskpanga presidendi kohalt arutada.

 

Õiguskantsler vastas: „Niipalju kui mina tean, pärast seda, kui härra Kallas tegi vastava avalduse, otsustas Eesti Panga Nõukogu arutada seda küsimust, nii nagu pangaseadus ette näeb, mitte varem kui nelja päeva pärast. Hiljem menetlus venis sellega, et materjal saadeti Vabariigi Presidendile. Siin lähtuti sellest analoogiast, et kui president nimetab, siis president ka vabastab. See materjal seisis Vabariigi Presidendi juures pikka aega, ja nagu ma märkisin, lahendati alles 19. aprillil. Spetsiaalselt ma Eesti Panga Nõukogu asja kui antud juhul selle küsimuse kontekstist väljalangevat asja ei uurinud.”

 

27.4.1995 – Eesti Panga nõukogu 24.aprilli ettepaneku alusel nimetas Eesti Vabariigi president Lennart Meri Eesti Panga presidendiks panga senise asepresidendi Vahur Krafti.

 

Seega on huvitav, et petukirja Moskvasse lähetamine toimus ajal, mil Eesti Pagas valitses formaalne võimuvaakum. Muidugi on eraldi huvitav teema Kallase vabastamine ametist tagantjärele! Riigikogu alustas tööd 21.3.1995, Kallas kirjutas avalduse lahkumiseks alates 20.3.1995 ilmselt samuti tagantjärele, justkui oodates ära teatud asjade selgumise! Ning kurikuulus petukiri läks VEB-i teele samal päeval kui Tiit Vähi sai volitused valitsuse moodustamiseks, 5. aprillil 1995! Kokkusattumus? Või kumab siit hoopis Kallase planeeritud külm arvestus?

eesti.ca/toomas-kummel-siim-kallas-ja-eesti-panga-32-miljoni-dollari-suurune-petukiri

 

 

Kallase 100 miljoni dollari skandaal: Eesti Pank garantii väljastamist ei kinnita

 

Eesti Päevaleht kirjutab, et Eesti Pank andis 1994. aastal välja tollase panga presidendi Siim Kallase allkirjaga 100 miljoni USA dollari väärtuses garantii, mis oleks realiseerumisel tollasele Eesti majandusele tekitanud suure probleemi.

Eesti Pank vaatas arhiivist üle tollase panga presidendi Siim Kallase kirjavahetuse aastatel 1994 ja 1995 ning seal polnud originaale ega koopiaid kirjadest, millele ajakirjanikud viitasid.

«Seega ei oska keskpank kinnitada, kas Eesti Pank on väljastanud pea 20 aasta eest garantiikirju, mille kohta ajakirjanikud on küsimusi esitanud,» ütles Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk.

Lisaks vaatas pank üle nõukogu istungite protokollid 1994. aasta teisest poolaastast kuni 1995. aasta alguseni ning küsitud kirjadega seonduvaid teemasid pole Rääski sõnul nõukogu istungitel arutatud.

 

e24.postimees.ee

 

 

Loe 100 miljoni dollari dokumente, kus on Siim Kallase allkirjad

 

Eesti Päevalehe käsutuses olevad dokumendid näitavad, et Kallas väljastas 20 aasta eest rohkem kui miljardi krooni väärtuses Eesti Panga garantiisid. Toome siinkohal ära dokumendid koos tekstide tõlgetega.

Loe edasi – http://epl.delfi.ee/news/eesti/ainult-paevalehes-loe-100-miljoni-dollari-dokumente-kus-on-siim-kallase-allkirjad.d?id=68150815

 

 

 

Aitäh, et Lugesid! .
Share on Facebook0Tweet about this on TwitterShare on Google+0Share on Tumblr0Share on LinkedIn0Share on Reddit0Email this to someone